Monday, March 21, 2011

Kerttu Rakke "Susanna ja mina"

Taaskord uuesti avastatud raamat, varem loetud. Eeeh, no lihtsalt nii nii kerttu-rakkelik teos! See juba nagu seletakski kõik: palju palju seksi, alkoholi, suhete klaarimist ja pläkutamist tibide vahel, kuid nagu meetilgaks tõrvapotis - ka veidi kurba traagikat. Peategelane - varsti keskikka jõudev kiilaspäine disainigraafik Sinead - on üdini karske, ei võta napsu, ei suitseta, ei tarvita muid meelemürke. Kuid on miski, mis ta siiski maha rahustab - seks. Siis kolmandiku raamatust moodustabki seks ja selle kirjeldamine; teise kolmandiku eluolud, meessuhted üldiselt ja veidi minevikku; viimase kolmandiku sõbrannasuhted. Rohkem lähemalt ma nüüd raamatu sisu kokku võtta ei oskagi, sest muud see tõesti ei sisaldanud, kuid raamatu lõpp pani siiski põntsu. Sinead, kelle maailma parimaks sõbrannaks, kelleta ta eladagi ei saaks, Susanna, sureb autoõnnetuses. See surmab ka Sineadi sisemuse ja seepeale ärkab ta üles ning avastab, et terve see elu, mida raamatus kirjeldatud oli (sh. meeletud peod, parim seks, sajad mehed, hea töökoht), oli olnud unenägu ja tegelikult on ta hoopis kogu elu hooldekodus elanud, lühike ja paks, näos needimeri ja kaua surnud olnud. Ja nüüd Rakke enda sõnadega: "Tegelikult räägib see kurb raamat hirmust turvalisuse, stabiilsuse ja armastuse ees." Üldse ei vaidle, rääkis tõesti. Üsna traagiline lõpp sellisele "kergele" lugemisele. Sõnad said nüüd otsa, üsnagi kesine kokkuvõte, aga Rakke raamatutega ma paremini ei oska. Samas kindlasti on siin varsti taaskord just mõni tema raamatu pealkiri. Neid on lihtsalt mõnus lugeda. Kuid minu jaoks lihtsalt on vahel Rakke raamatute sisu raamid liiga ranged. Ma tõesti ei usu, et elus elataksegi ainult seksi ja raha nimel. Võib-olla minust naiivne, aga ma usun, et paljud otsivad siiski rohkem ka vaimseid väärtusi.

Kerttu Rakke "Susanna ja mina"