William Shakespeare "Hamlet"

Näidend-tragöödia, kus peategelane, noor Taani prints Hamlet, kelle isa on mürgitanud ta onu Claudius, peale isa matuseid võtnud ta onu naiseks isa lese, kuninganna Gertrudi, hakkab kättemaksu hauduma troonile tõusnud onule. Kogu maa hakkab Hamletit mõistma pööraseks, kunas too nõnda veidralt hakkab käituma. Kantsler, Poloniuse meelest, lasub hullus armastusel. Nimelt oli Hamlet armastanud Poloniuse tütart Opheliat. Hamlet jätab Ophelia, sest neiu liitub kuningaga. Kui linna saabub näitegrupp, kes lavastasid tükki, mis kajastas nii hämmastavalt otseselt Taanis toimunud sündmusi, lahkub raevus kuningas ning ema, kuninganna Gertrud, tunneb vajadust poega korrale kutsuda. Jutuajamise käigus aga tapab Hamlet pealtkuulava Poloniuse. Hamletile ilmub taas isa vaim, kes ilmutab end ka raamatu algul ning tänu sellele saigi Hamlet teada isa tegelikud surmapõhjused. Kuna Gertrudi südamel on süü, ei näe too vaimu ning arvab viimasena Hamleti hulluks. Claudius saadab Hamleti Inglismaale, käsuga ta tappa, kuid Hamleti nutikus päästab ta ning peagi on ta tagasi Helsingöris. Isa surmast teada saades saabus Taani tagasi Poloniuse poeg, Laertes, keda nüüd kuningas ässitab Hamletit surmama. Mehed peavad vandenõud ning valmistavad ette mõõgavõitluse, Laertesi rapiir kastetakse mürki, et see kasvõi riivamisel Hamleti tapaks. Kuningas mürgitav peekris oleva joogi, et sellega Hamletit kosutada, kuid enne Hamletit joob sellest tema ema, kuninganna. Gertrud sureb. Nii Hamlet kui ka Laertes saavad mõõgavõitluses surmavalt haavata, kuid Laertes jõuab veel paljastada kuninga. Hamlet jõuab enne surma tappa Claudiuse ning nimetada oma pärijaks Fortinbras', kes saabub ja korraldab Hamleti keha ära viimise, kattes tema auavaldustega. Terve raamatu jooksul oli Hamleti usaldusisikuks Horatio, tema ainus sõber, kes peale verist tapatalgut ka endalt elu tahtis nõuda, kuid Hamlet selle segas. Tema peale jäi valgustada kogu maa rahvast tõega, algusest lõpuni. Ilus raamat, jällegi värsimõõdus ja kaunist kõnepruuki tarvitades, rõõm oli lugeda. Ja klassika, mida, nagu M. Twain on öelnud, kõik tahavad olla lugenud, kuid keegi lugeda ei viitsi. Minul polnud selle vastu midagi, et lugeda. Põnevust ja nöökeid, pole ühtki nadist sõna. Ja ilusaid lauseasetusi, sõnastusi, riime...

William Shakespeare "Hamlet"