Kadri Kõusaar "Vaba tõus"

Kadri Kõusaar on mulle alati huvi pakkunud, kõigega mis ta teeb, ja "Vaba tõusu" lugemist alustasin ma juba vast 14-aastasena, kuid tookord jäi see poolikuks ja nüüd sai see uuesti läbi võetud. Raamat mis mulle väga väga väga meeldis! Seal oli palju salapärast, psühhoanalüüsi ja pimeduse-valguse duelli, mis mulle igati meelepärane! Raamat jagunes kolmeks - Elu, suremine ja uuestisünd, ning need omakorda astmeteks. Raamatu mina-tegelane Ethel kaotab raamatu algul oma armastatu - noore, huvitava Miroslavi, kes on sooritanud enesetapu nende ühise kodu vannitoas. Vahepeale jäävad nüüd Etheli maailmapildi kirjeldamine ja varajasema elu tutvustus. Siis tutvub Ethel Talisega, kellega Ethel hakkab aega veetma (enamasti autoga sõitmas käima) ning teda usaldama, kindlasti osalt sellepärast, et tunda adrenaliini ja hirmu. Painav hirm sütitab Ethelit. Ühel hetkel Talis lihtsalt kaob, ta oli olnud Etheli elus lihtne vahe-etapp pärast Miroslavi surma ja enne Adriani tulekut. Ethel unistas lapse saamisest, kuid enne otsis oma tulevasele tütrele isa. Ta leidis ta piparkoogi taolises majas elava Adriani näol, kes oli "hea mafiooso", nimelt vahendades kvaliteetset narkot asepresidentidele ja kunstnikele, kel on midagi öelda. Adrian ostis Etheli soovil talle Hiiumaale maja, et ta saaks olla kaugel ühiskonna kammitsusest, mis Ethelit painas. Saarel elades tutvus Ethel aga Lev'iga, vene režissööriga, kelle vastu tunneb ta hirmu ning see hirm tõmbab teda Lev'ile üha lähemale. Ethel jääb lapseootele, lapse isaks Lev. Nad sõidavad Prantsusmaale, Adriani nõusolekul, kuid seal Lev sureb. Nüüd jääb Ethelil üle saada Adrianiga kokku Itaalias, Firenzes, sest Adrian on vahepeal kuulutatud tagaotsitavaks. Nad kolivad järgmisele üksikule saarele ja abielluvad seal. Selles õnnelikus lõppfaasis aga ilmub Hermes (vanakreeka mütoloogiast tuntud jumal), kes seletab talle, et ta on tegelikult ammu surnud. Ja Adrianiga esimest korda kohtumisest on möödas kõigest veerand tundi. Ta paneb Etheli aru saama, et kõik järgnev oli olnud Etheli enda kujutlusvõime viljakus ja üleüldse oli Adrian - Andrei(!) tegelikult tavaline pätt, kes Etheli enesekaitseks maha lasi, kui teda enda aknast sisse ronimas nägi. No see sisukirjeldus oli praegu ikka väga mage selle kõrval, milline sisu sellel raamatul tegelikult oli. Ma ei tea veel täpselt, kuidas seda nimetatakse kirjandusliku terminiga, kui raamatus hakkab ühte repliiki või fraasi mitmeid kordi kordama. Ja mõte säilib, kuid tuleb esile erinevate inimeste tekitatud situatsioonides ning mõjub täpipealt samaselt. Ja sellised on minu lemmikraamatud, kus seda kordust esineb ja alati haarab initsiatiivi sürrealism ja see kummaline kordus, ühtedesse kohtadesse tagasilangemine kuid samas arenemine... Raske on oma päris mõtet esile tuua siin. Raamat oli väga hea! Kuigi kirjanduslikult peaks niisugused iseloomustavad mõisted nagu "hea" ja "halb" olema õigusega keelatud. Kindlasti lähiajal asun Kõusaare esimest raamatut "Ego" lugema.

Kadri Kõusaar "Vaba tõus"