Saavutanud Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäev 2008. aasta noorsooromaanivõistlusel I-II koha. Kui ma ise kirjuatma hakkaksin, kirjutaksin samas vormis, nagu see raamat nüüd oli. Lenneldes ühelt stseenilt teisele, vaadeldes juhuslikult järjekorratult erinevaid sündmusi tekitades hästi palju segadust ja kokkulangematust, aga lõpuks kõik laabuks. Seni parim Birki raamat, mida lugenud olen. Kõige kunstilisem. Tegelasteks Pia, Zen, Sofia, Harald, professor Gustafsson ja Olivia. Neid kõiki ühendab miski. See miski on lootusetus. Ja suitsiid. Kõik nad tahaksid võtta endalt elu, et hakkaks kergem, sest elu on neil muutunud lõpuni väljakannatamatuks. Pia armastab amfetamiinisõltlasest kunstnikku, Zeni, kes armastab ja on võimeline armastama vaid iseennast. Sofia, Zeni elukaaslane on lõksus end orjastanud Zeni maailmas. Haraldile pole elu olnud kerge ja ta tajub maailma teistmoodi, nagu läbi klaasi vaadeldes. Olivia, Pia eluaegne sõbranna, elab juba ammu koos joodikust närvihaige Rasmusega, kes teda ka peksab. Liv on sooritanud 2 enesetapukatset. Professor Gustafsson on Pia füüsika õppejõud koolis, kelle ainsa sära päeva tööb Pia. Tajudes kooli lõppu muutub professor üha blaseerunumaks kõige, ka oma töö suhtes. Minule üllatuseks leidis raamat õnneliku lõpu kõikide tegelaste suhtes, ootasin isegi väikest puänti, kuid tegemist on siiski romaaniga. Pia kiskus Zeni enda südamest, aitas tal uuesti alustada. Sofia lahkus Zeni juurest, hakkas armastama Haraldit, nagu ka see teda. Gustafsson leidis endas jälle noore elujõulise mehe ning kire. Nagu eespool mainitud, siiani parim Birk Rohelennu raamat minu jaoks, mulle meeldis väga. Küllalt melanhoolne, nagu mulle meeldib.
 |
| Birk Rohelend "Enesetapjad" |
No comments:
Post a Comment