Mati Unt "Sügisball"

Otsustasin uuesti läbi lugeda Undi "Sügisballi". Ma lugesin seda esimest korda kuskil viis aastat tagasi ja tollal ei tundunud mulle see nii hea. Vahepeal aga on režissöör Veiko Õunpuu loonud väga tõetruu samanimelise filmi, inspireerituna raamatust. Film vapustas mind juba esimesel korral, kui seda kinos vaatamas sai käidud. Filmi ja raamatu võrdluseks nii palju, et mulle meeldivad filmides pikad pikad pausid ja hästi palju vaikust, kui näitlejatele kirjutatakse stsenaariumi ainult hädavajalik, sest filmis peab emotsiooni suutma edasi anda ka sõnadeta, minu meelest. Raamatusse aga tühjasid lehti jätta ei saa, eeldades, et inimesed taipavad selles mingit süžeed. Undi teos on linnaolustikuline - tegevus toimub Mustamäel, mis tol ajal veel uus elamurajoon oli. Täpsemalt kirjutab Unt kuuest Mustamäe elanikust, kes üksteisega vaid riivamisi kokku puutuvad, kuid see vähene põimitus on minu meelest ses raamatus üks paimaid osi. Need kuus inimest on kurvad. Ja üksikud. August Kask - üksik vanem meesterahvas, kes töötab meeste juuksurina, on inimestes pettunud ja talle võiks ette heita ka pehmet laadi sallimatust inimeste vastu - ta ei või ettegi kujutada, et kellegi siia ilma juurde sigitaks - mõelge vaid, millised on need inimeseloomad! Õhtuti lõbustab ta end binokliga aknast välja vaatamise ning statistikate koostamisega. Laura - tubli üksikema, kes elab koos oma noore poja Peetriga ning kes oma hinge kurbust likööriklaasi uputab, mida ta ikka seebiseriaalide kõrvale limpsida tavatseb, sest seriaalides peegeldub armstust ja elu - säärast, mis Laural ilmselt puuduma jääbki. Peeter - Laura lasteaiaealine poeg, täis uudishimu ja omanäolisi maailmavaateid. Et Peeter linnas on kasvanud, teab ta muust maailmast (sh. ka maaelust) vaid raamatute põhjal. Arhitekt Maurer - arhitektina mõtleb palju rahva heaolule ja on vaimustunud Mustamäest kui arhitektuurilisest ideest. Maurer ihaleb täiuse järele, ta ei mõista noore generatsiooni ja noorte arhitektide minevikuihalust (mille kohta ta raamatus ka paar päris humoorikat näidet toob). Šveitser Theo - töötab nurgataguses restoranis, talle väga maitseb alkohol ning naised. On huvitatud astroloogiast ja sodiaagimärkidest. Lisaks tunneb ta end ka võimeline olema seksuaalfilosoof. Luuletaja Eero - oli sunnitud kolima Mustamäele, sest tema endine naisuke leidis end armastavat hoopis Eero sõpra ning nüüd tuli Eerol asuda elama üksi. Eero on liigutatud, kui keegi tema luulet hinnata oskab, või vähemalt kuulab/loeb seda. Kulminatsioon ning ühtlasi ka raamatu lõpp leiab aset autoõnnetuse näol, mille tulemusena peab August eluga hüvasti jätma. Seda sündmust tunnistavad kõik raamatu tegelased, nad kõik olid sel hetkel ristmiku ümber luusimas ja ühtlasi omi asju ajamas. Seal samas kohtuvad teist korda elus Laura ja Eero, kes abieluranda sõuavad. Maurer asub projekteerima uut Mustamäest suuremat linnaosa. Theo magab peale õnnetust hirmust püstol padja all. Aga hiljem veel: Theol hakkas lõpuks hirm üle minema. Eero hakkas peagi mõistma, et ta naine ei mõista teda, Laura film hakkas ikkagi lõppema, Maurer töötas juba eskiiside kallal ja August Kask oli piisavalt kõdunenud, kui saabus uus aasta. Lisaks ei saa maninimata jätta raamatu imepäraselt ilusaid peatükkidele antud nimesid: varasügis, äike, udu, hilissügis, esimene lumi, talv.

Mati Unt "Sügisball"