Eduard Vilde "Külmale Maale"

Esimest korda ma lugesin seda raamatut kui kunagi kaheksandas klassis sai vabalt valida raamatu, mille peale hiljem töö teha. Kaheksandas klassis sain sellise kirjateose valimise eest loomulikult kiita. Nüüd, üheteistkümnendas klassis, ei antud enam vabalt valida ning pidin teose uuesti läbi lugema/meelde tuletama seekord juba kohustuslikus korras. Jaan on olnud mitu kuud haige, tema ema on ta terveks põetanud ning nüüd on ta esimest korda omal jalul kirikusse tulnud, Jaani kohtab seal tema sõbranna Anni - Anna Vadi, Virgu talust - vallavanema, üle küla tuntud piiblitundide pidaja, heal järjel oleva Andres Vadi (kellele see, et tütar lihtsa saunaelanikuga sõbrustab, jube häbi oli) noorem tütar. Jaan seevastu aga vireleb vaesuses. Tema rikkus on tema au, ausus ja uhkus. Ta ei võta kunagi Anni käest vastu leiva-almust, sest tunneb tohutut piinlikkust ning häbi, et tema, terve ja noor mees, ei jaksa peret ära toita. Anni aga aitab Jaani perekonda siiski, kuid salaja. Jaanil on ülal pidada vana ema - Väljaotsa Kai, vend Mikk, õde Mann ja noorim õde Liisi, kellel nälja tõttu juba sülelapsena manala teele tuleb astuda. Esimest korda kohkus Jaan oma põhimõtete ees, kui küla koolmeister Aleksander Toots neile sauna teatama tuleb, et lapsed olla koolis teiste toidukraami varastanud. Jaan, pattu sallimatu mees, vargust vihkav mees, lubab lastele selle eest valuse karistuse anda, kuid taganeb, kui lapsed teda paluvad: "Pai Jaan, ära löö, meil kõht oli tühi." Ühel ööl külastasid Väljaotsa saunauberikku kohalikud kurikaelad - Kõverkaela-Juku, Kohi-Kaarel ning Hans Mutsu. Alguses tõid mehed koos toidumoona ning keelekastmega kaasa ka lõbusa tuju, kuid kui Jaan taipas, et külalised plaanivad Jaani kurjasti ära kasutada - nimelt teda varguse varjajana kasutada, kihutas ta mehed otsemaid minema. Mõni päev hiljem tulid maja läbi otsima ka vallaametnikud, sest külast oli palju kadunud ning nüüd otsiti vaesemaid majapidamisi läbi. Jaani juurest ei leitud küll midagi, kuid kuidas tema au küll riivatud sai! Tema juurest ja vargust otsima? Hiljem annab Jaan aga täitsa alla ning nõustub enda pool vargust varjama, müüb varastatud hobuse ning osaleb ka suuremas röövimises. Nii kaugele viivad ausa mehe lähedase surm, hirm, nälg ja tema aususes kahtlemine teiste inimeste poolt. Rööv oli aga olnud suur ning sellega algas pikk juurdlus, otsiti süüdlasi, küsitleti, pinniti... Kohtu alla läksid siiski ikkagi Kohi-Kaarel - Kaarel Lind, Kõverkaela-Juku - Juhan Melberg ja Väljaotsa Jaan - Jaan Vapper. Esialgu lasti mehed peale eeluurimisvangistuses viibimist tõendite puudumise ning tunnistajate vasturääkivustele tõttu uuesti vabaks, kuid hiljem, kui varguse varjaja Joosep Vahi ise vahele jääb, ei anta meestele enam armu ning kohtu alla viiakse ka Hans Mutsu. Kuna esimesel kohtuistungil oli Jaani kaitseks vale tunnistanud ka armastatu Anni, oli nende süü sedavõrd suurem - Anni ja Jaan olid mõistetud asuma Siberisse. Nad ei olnud selle üle teab mis kurvad, nad lootsid, et ehk on see elu ehk ilusamgi, sest nüüd saavad noored takistamatult koos olla ning uutele raskustele ühiselt vastu astuda. Annit oli tema pere hüljanud - teda ei tunnistatud enam pereliikmena ning otsis Anni mis ta otsis oma niiskete silmadega enne Siberi rongile astumist - tema sugukonnast ei tulnud temaga keegi hüvasti jätma. Väljaotsa Kai ning lapsed seevastu aga lehvitasid ja nutsid lohutamatult, nad teadsid, et see on jumalagajätt pere toitjate ja armastatutega. Kui südantlõhestav. Ma mäletasin küll, et kui tookord selle raamatu esimest korda läbi lugesin, nutsin palju pisaraid, kuid ma eeldasin, et võib-olla on nii palju aega mööda läinud ja faktor ka seegi, et ma seda raamatut varem lugenud olen, et tänu sellele siis ei vala ma seekord nõnda palju pisaraid. Tutkit - töinasin salamisi kui armuvalus puberteetik. Ka siin seda kokkuvõtte lõppu kirjutades lõug väreles ja isegi tunnis, koolitunni ajal, kui imeline õp. Rattus raamatut analüüsis, suutis kurb süžee mul silma märjaks võtta. Aga nõnda oli elu.


Eduard Vilde "Külmale maale"