William Shakespeare "Romeo ja Julia"

Mu käsi kohe kuidagi ei oska selle sünopsisega alustada, tundub, nagu sellest teosest midagi üles märkida on mõttetu, sest on see ju kõigile niikuinii teada-tuntud. Loomulikult olen ma seda kunagi varem ka lugenud, aga mul tekkis jube tahtmine lugeda miskit ilusat tragöödiat, mis oleks kirjutatud värsimõõdus (mu lemmik!). Raamat algab vürsti hoiatusega kahele suguvõsale, kes Verona tänavail oma vihas rahulikult eksisteerida ei luba. Rahvas on väsinud Capuletti'de ja Montecchi'de omavahelisest vaenust. Sinjoora Capuletti on korraldamas pidu, kuhu hiilivad sisse ka Montecchide ainus poeg Romeo ja mõned tema sõbrad. Romeo kaaskonnaga läheb sinna lootuses näha oma armastatud neiut - Capuletti'de ainsat järeltulijat Juliat. Sel peol võlub Romeo Julia ning selsamal ööl vannuvad nad teineteisele armastust. Juba järgmisel päeval lasevad nad end vend Lorenzol salaja laulatada. Küll aga tapab samal päeval Romeo Julia nõo Tybalt'i (tasuks oma sõbra Mercutio mõrva eest). Terve Verona on tagajalgel ja Romeo kuulutatakse pagendatuks. Kui Julia juhtunust kuuleb, on ta küll kurb oma nõo surma pärast, kuid jääb siiski Romeole truuks ja kurvastab hoopis rohkem selle pärast, et kardab oma armastatut enam mitte näha. Julia vanemad loevad sellest välja, nagu oleks Juliale lõbustust vaja ning sunnivad teda abielluma Parisega, vürsti sugulasega. Viimases hädas jookseb Julia vend Lorenzo juurde, kes teda hädas mõistab ja annab talle miskit salajooki, mis Julia pulmahommikust alates kaheks päevaks uinutab. Julia maetakse juba, kuid Romeo ei ole saanud kätte vend Lorenzo kirja, kus too teatab, et Julia vaid magab. Seetõttu leiab Romeo Julia haua ning kaevab selle lahti, et tema kõrvale heita. Enne tapab veel Parise, kes samuti surnuaial käimas. Romeo võtab sisse vaeselt apteekrilt ostetud mürgi ja sureb otse Julia kõrvale. Kui Julia ärkab, mõistab ta, mis on juhtunud ning imeb Romeo huultelt ka enesele veel viimase piisa mürki ning sureb "taaskord". Kui inimesed pärale jõuavad, on vend Lorenzo ainus, kes oskab neile kõik ära seletada. Raske kaotus ühendab vihas olnud suguvõsad ning perepead lepivad ära. Neil on kahju, et nende vana vaen on ohvriks toonud nende ainsad pärijad. Ilus hümn armastusele.

W. Shakespeare "Romeo and Juliet"