Andrei Hvostov "Sillamäe Passioon"

Esiteks on mul väga kahju, et ma seda raamatut nii aegamisi lugesin, kuid kahjuks on raamat mulle üsna ebasobivas formaadis, suurus, mis kuskile ära ei mahu ja muudab koti kandmise kohmakaks. Seetõttu ei kandnud ma seda raamatut kaasas, kuid suurema osa oma lugemistest teostan ma just bussiga sõitmisel või ootejärjekordades. Huhh, raamat oli väga hea, päriselt. Hvostovi keelekasutus on kadestamistväärt! Lisaks oskab kirjanik-ajaloolane muuta nii tõsist temaatikat käsitleva raamatu ühtlasi ka kohati humoorikaks. Miks ma seda raamatut üleüldse lugesin? Ma ei oleks kunagi lugenud raamatut, mille pealkiri oleks viidanud Pärnu, Tartu vms. Eesti linna passioonile. Nimelt on just Sillamäe mulle alati huvi pakkunud oma võõra olemise ja salapärasusega. Sinna vaid mõned korrad sattunud, meeldis mulle nooremana pikka aega mõelda, et ka mina võiksin kunagi oma kanda Sillamäel kinnitada. Ma ei pea vajalikuks siin avaldada, mis ma arvan sellest Sillamäele kolimise mõttest ja seal kanna kinnitamisest nüüd, kui olen raamatut lugenud. Selle pärast, just selle "Sillamäe" pärast palusin isal mulle see raamat osta, ei teadnud ma siis veel midagi Hvostovist või Vaivara koonduslaagritest. See on teine aspekt, mille kaudu raamat mind hämmastas - ma ei teadnud väga paljudest asjadest, mis Eesti pinnal toimunud on ja millest Hvostov juttu tegi, mitte midagi. Kõige ahhetamapanevam fakt neist just seesama eelnimetatud koonduslaager Vaivaras. Miks ma ei teadnud sellest varem? Miks sellest ei räägita koolides nüüd, kui seda teoreetiliselt teha võiks? Muidugi oli palju äratundmist seoses nõukaaegsete riiete, lasteaedade, kooli, seriaalide ja muuga, millest minu vanemad mulle mu lapsepõlvest saati nii palju pajatanud on, palju soovi avaldanud olen. Hvostovi kohati iroonilisest ja fatalistlikust väljendusviisist hoolimata tunnetasin kirjaridade foonil sügavamat tundlikkust ja kurbust. Mida raamatu lõpu poole, muutusin ka ise kurvemaks, sest see raamat ei ole mingi ilukirjandus, see on päriselt juhtunud ja need on päris inimesed, kes meid igapäevaselt ümbritsevad ning kes kannavad endaga kaasas režiimi all kannatanu valu. Traagiline, küsimusi tekitav, omamoodi õppetundi andev ja väga liigutav raamat. Kui minulgi kunagi laps olema saab ja ta mulle oma saladust pakub näidata, siis see, kuidas ma sellesse suhtuda ei tohi, on kirjas Hvostovi "Sillamäe passioon"-is.

Andrei Hvostov "Sillamäe passioon"