Peeter Volkonski "ISBN 978-9985-9980-6-9"

Minu eelnevad kokkupuuted Peeter Volkonskiga on olnud seoses noorpõlve lemmiku muusikažanri - pungiga, mis sest, et vanameister oma igapäevatööd ja tegemised sellest aegamööda võõrandanud on. Hiljem olen saanud avastada, et tegu on suure vürstiga ning ajaredelil veel edasi liikudes olen käinud vaatamas teda ka teatri lavalaudadel. Kummaline mees, tema paljastused ja arvamusavaldused on elu jooksul olnud kohati labased või vähemalt minu jaoks ebamoraalsed, kuid tema puhul, ma ei tea isegi mispärast, on minus säilinud suur austus selle mehe ja tema tegemiste vastu. Raamat ei pannud mind teistmoodi tundma, vastupidi - pigem isegi kasvatas mu aukartust. Teos, mida võiks nimetada elulooraamatuks? Noh... ma ei tea, aga mälestusteraamatuks kindlasti. Ma sain raamatust täpselt seda, mida ootasin. Jumal tänatud, et see ei olnud nn. tavaline elulooraamat, sest see ei oleks mind pärast raamatu viimase lehekülje läbilugemist pannud muigama ja sõnama: "Oh, Volk...". Ja mis veel, Hvostovi raamatus oli juttu vene laste reaktsioonist-hüüatusest, kui nad nägid eesti lapsi (Hvostov isegi ei teanud, mida see hüüdlause täpsemalt tähendama pidi) ja selle ebatsensuurse lause tagamaa leidsin Volkonski raamatust. Lisaks on hea, et Volk võttis vaevaks kirjutada oma raamatusse sellest, miks kevad ja suvi (ka sügis ja talv) on jälgid aastaajad, sest mina ei ole senini seda teha viitsinud ja põhjusmõtete ebakoordineerituse tõttu alati oma seisukoha selgitamisel hätta jäänud. Oma vaadete tõttu elulooraamatutest loodan ma, et Volkonski ei avalda endast kunagi "päris" biograafiat, mis sellest, et seda olekski huvitav lugeda ja mis siis, et "ISBN 978-9985-9980-6-9" lugedes mõtlesin ma kohati naerulsui, et raamat sisaldab ju kõike muud, peale Volkonski enda...

Peeter Volkonski "ISBN 978-9985-9980-6-9"