Georges Simenon "Öö teeristil"

Viimane krimka, mida lugesin, oli Stoutilt. Ma tegin seda taas. Kuigi krimkat lugedes hakkan alati šarmantset Wolfe'i igatsema. Seekord lugesin üle "Öö teeristil" (Simenoni sarjast "Komissar Maigret"), mille kunagi ammu Apollo soodusletilt avastasin ja mida mind ostma ajendas selle kaunis esikaas. Ühel pühapäeva hommikul avastab Emile Michonnet oma garaažist üllatuslikult oma naabri, Carl Anderseni, auto. Michonnet auto leitakse omakorda Anderseni garaažist ning selle esiistmel on kellegi Antverpeni teemandikaupmehe Isaac Goldbergi laip. Carli ülekuulamine kestab kaheksateist tundi, ent too kinnitab oma süütust järjepidevalt. Et sündmuskohal, Kolme Lese teeristil, on ainult kolm maja, naasevad komissar Maigret (Simenoni loodud kirjanduslike tegelaste tuntuim tegelane) ja inspektor Lucas sinna juurdlust toimetama. Ehkki kahtlusaluste ring on väike, teevad järgnevad aset leidvad sündmused uurimise aina keerukamaks. Ühel järgnevatest öödest, toimub nii palju tulistamisi, kuritegusid ja olukordade ümberarvestamist, et ma ei hakka neid siia loetlema, kuid arreteeritakse hiljem kõik. Kõik kolmes majas elanud inimesed näevad teed vanglasse, peale Carli, kelle kaela süüd veeretada üritati. Tõesti, raamatu lõpus aset leidev komejant on ühtlasi nii naljakas kui tobe, kuid samas ka põnev, nagu üks kriminaalromaan ikka olema peab. Ma nüüd üritan seda raamatut oma nooremale õele pähe määrida, et kes ka vahetevahel midagi lugeda võiks...

Georges Simenon "La Nuit du carrefour"