Roone Roost "Mis sul Viga on."

Lõpuks ometi sain sellegi teosega ühele poole! Roone raamatuni jõudsin hästi mõnusat teedpidi - esimene trükk oli ammu välja müüdud kui mina seda osta tahtsin ja raamatukogudes seda veel ei olnud. Ühel hommikul üllatas Margus (Margus Pilt - Radio Mania [88.8MHz] hommikuprogrammi, mida ma iga päev kuulan, saatejuht) külalisega - nimelt oli kutsutud stuudiosse mees nimega Roone Roost, rääkima raamatu "Mis sul Viga on." teisest trükist. "Super!" mõtlesin ma. Raamatuesitlusele ma kahjuks ei jõudnud, kuid raamatu soetasin küll üsna pea. Pikalt oli see mul laenus ja nüüd alles lugesin ise selle üllitise läbi: Vaimustav teos. Mu arvamus pruugib olla sedavõrd subjektiivne, et kui miski mulle meeldib, siis meeldib mulle seda kasvõi utreeritult kiita. Tegelikult kirjutab Roone lihtsalt oma arvamusest ja maailmavaatest. Arvamusest religiooni, ajateenistuse, eliitkoolide, pankade, meedia ja valitsuse, ühiskonna, tervisehullude, eesti keele, ühistrantspordi, prostitutsiooni, meheuhkuse, integratsiooni, linnavalitsuse, suitsetamise ja veel paljude teiste asjade suhtes. Ja ma pean tõdema, et jaa! Näha, kuidas inimesel on oma ajud ja oma mõistus, oh kui mõnus ja tervendav. Ja tema arvamust religioonistki lugedes ei olnud ma ei vihane, ei pahane ega "hakanud toolil nihelema". Olgu, mis mind veidi häiris, mis mind alati veidi häirib, oli labane kõnekeel ja keelekasutus. Labasekoelisus, frivoolsused ja roppus kurvastab mind alati, just eriti kirjanduslike üllitiste puhul. Aga TÕED, millest Roone kirjutab, ei olegi ju ilusad - ehk ei pea neid siis ka talutavate fraasidega väljendama, seega okei, lepin, sest see mõte imponeerib mulle. Huumorimeel meil klappis, nalja sai ja tõesti - mõne lõigu peale sai ikka häälekalt naerdud. Ja nagu Roone ise oma raamatus mitmeid kordi lugejate poole pöördub ning neid oma peaga mõtlema ja lambakarjast välja astuma kutsub, kutsun mina seda raamatut lugema. Kõiki, isegi kellele juba esimese kümne lehega teos vastu hakkab - selle lugemist ei saa kahetseda, see võib küll mitte meeldida, kasvõi vaadete poolest, aga ei saa panna lugemisele kulunud ajakadu tagasi nutma. Oh! Ja mis veel - raamatut illustreerib põlemapandav E. Savisaar. Teate küll, igal lehel on üks pisike pildike ja kui kõigile raamatu lehtedele see tegevus joonistustega arendada siis lõpuks kiiresti lehitsedes näeb täpselt, kuidas süüdatakse Tallinna linnapea. Ma ise olin sellisest illustratsioonist nii vaimustatud, et ühel õhtul Levikas sedasama raamatut lugedes, näitasin, ise õhinal, raamatu kunstilist poolt vist kõigile oma tuttavatele. Kauniks mõtteks, mis mu postituse lõpetama jääb, on Roonegi raamatu viimase lõigu paar rida: "Mõtle ja ela. Need kaks asja ongi minu nõuanne sulle, mu sõber. Mõtle ja ela ja ära muretse tühiste asjade pärast, mis lähevad nagunii mööda."

Roone Roost "Mis sul Viga on."